„Tänase sammuga lülitasime me nimekirja rea äri- ja juriidilisi isikuid, keda võib juba leida
Euroopa Liidu omast,“ rääkis Stevens. Diplomaadi sõnul tagab Washingtoni ja Brüsseli nimekirja kooskõlla viimine selle, et
USA ja ELi äriesindajad mängivad sarnaste reeglite järgi.
Kreml nimetab otsust vaenulikuks ja destruktiivseks. „See on vastastikkuseid suhteid laastava liini jätkamine,“ kommenteeris president
Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov. Ta lubas, et Moskva ei jäta sellele vastamata. „Loomulikult, tuginedes vastastikkuse põhimõttele analüüsib Vene pool neid vastuvõetud otsuseid, ja seejärel koostab võimalike vastumeetmete ettepanekud,“ ütles Kremli esindaja.
Sberbank kommenteeris, et tema tütardele laienenud majandussanktsioonid ei muuda juba varem rakendatud sanktsioonide ulatust ja juriidilist mõju.
Sel nädalal, 22. detsembril otsustas Euroopa Liit pikendada Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide aega veel pool aastat, 2016. aasta 31. juulini. Venemaa loodab, et seekordne pikendamine oli ka viimane, sest paljud Euroopa Liidu riigid on huvitatud koostööst Venemaaga, tuues ettekäändeks Islamiriigiga võitluse Süürias.
Brüssel kehtestas Venemaa suhtes sanktsioonid 2014. aasta kevadel pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukrainas konflikti puhkemist. Nn mustas nimekirja lülitati füüsilised ja juriidilised isikud. Hiljem kehtestati Venemaale ka majandussanktsioonid.
Euroopa Liidu sanktsioonidega ühinesid tänavu juulis ka Montenegro, Albaania, Island, Liechtenstein ja Ukraina. Vene-vastased sanktsioonid on kehtestanud ka USA, Norra, Jaapan, Austraalia ja Kanada.